Ülemaailmsest Esri konverentsist noore teadlase stipendiaadi pilgu läbi


Neljandat korda Eestimaal toimunud Esri Noore Teadlase stipendiumi konkursil osutus sel aastal tunnustatud geoinformaatika professorite ja õppejõududest koosneva žürii poolt võitjaks Sander Varbla Tallinna Tehnikaülikoolist.  Töö teemaks oli “Geoidimudeli täpsuse hindamine merel kasutades selleks laeval mõõdetud GNSS kõrgusprofiile”. Traditsiooniliselt sai konkursi võitnud tudeng võimaluse osaleda juulikuus San Diegos (USA) toimunud Esri rahvusvahelisel kasutajate konverentsil ning vastav auhind anti üle maikuus toimunud Esri päevade konverentsil.

Alljärgnevalt pakumegi Teile lugemiseks Sanderi enda poolt kirja pandud mõtteid kohapeal toimunust:

Olles varem käinud ainult väiksematel konverentsidel, kus osaliste arv piirdub mõnesajaga, oli San Diegos toimunud Esri konverents hoopis teistsugune kogemus. Erinev oli seegi, et tavapärase paari päeva asemel kestis üritus terve nädala, mis andis suurepärase võimaluse vaadata ka mujal ringi ning näha linna, kus kõik aset leidis.

Kuigi konverents kestis kaua, siis kõigest, mida selle aja jooksul vaadata ning uurida sai, puudust ei tulnud. Samuti ei andnud kordagi tunda väsimus või tüdimus. Üheks põhjuseks oli kindlasti suur valikuvõimalus ja teemade varieeruvus: väljapanekud, töötoad, seltskonnaüritused ning loomulikult ettekanded. Eestimaise kliimaga harjunule oli ainus, mis lõpuks tüütavaks muutus, sealne pidevalt palav kliima, mille eest sai aga põgeneda mõnusalt jahedasse konverentsikeskusesse.

Varasemalt on erialastel konverentsidel olnud mõningaseks probleemiks keeleline barjäär (kevadel Leedus toimunud konverentsil moodustati vestlusgrupid riigiti – poolakad omavahel ning leedukad samamoodi, kes omakorda moodustasid valdava osa osalejatest), aga ka vanuselis-intellektuaalne barjäär (kohati on tudengina keeruline liituda professorite vahel toimuva vestlusega, mille teemast ise eriti aru ei saa, rääkimata siis oma mõtete avaldamisest).

Konverentside üheks ideeks on aga inimeste kokku toomine, et anda neile võimalus tutvuste loomiseks, mõttekäikude arendamiseks ning ideede jagamiseks. Sellest arusaamast lähtuvalt ei olnudki ma konverentsidest varem päris maksimumi võtnud. Kuna San Diegosse oli kokku tulnud aga väga varieeruv seltskond nii riigiti kui ka vanuselises koosseisus, siis vestlus- ja mõttekaaslaste leidmine ei olnud kuigi keeruline ülesanne ning eelmainitud viga sai parandatud. Eriti eredalt jäid meelde aga vestlused ning tegevused, mis sai maha peetud ja korda saadetud teiste (noor)teadlaste seltsis, kus nii mõnigi oli juba kolmekümnendates.

Konverentside teiseks suureks ideeks on teaduse populariseerimine ning innovatiivse mõtteviisi edendamine. Suurepärane viis nende ideede realiseerimiseks on kasutada noorte abi. Seega üks aspekt, mis oleks võinud natukene paremini korraldatud olla, oli meie postrite esitamine. Kuna aga üldine rahvavoog käis läbi saali ja meie asusime eemal nurgas, siis tundus, et jäime huviorbiidist natukene välja. See loomulikult ei tähendanud, et huvilisi oleks vähe olnud sessiooni ajal, aga alati tahaks rohkem oma tegemistest ja tööst rääkida.

Hoolimata eelnevast oli kokkuvõttes siiski tegemist seni kõige meeldejäävama konverentsielamusega ning loodud tutvused jäävad veel pikalt seda meelde tuletama. Siinkohal tasub aga loota, et see ei jäänud viimaseks selliseks kogemuseks ning satun Esri kasutajate konverentsi ka tulevikus külastama.